5 viga, mida köögi planeerimisel vältida
Köögikujundaja Hiie Härm

5 viga, mida köögi planeerimisel vältida

Blogi postitus

5 viga, mida köögi planeerimisel vältida

Panin Sulle kirja 5 kõige olulisemat asja. Kui hakkad ise oma kööki planeerima, siis püüa neid vigu vältida.

1. Ebapraktiline köögiplaan

Viga: köögiplaneering, mis ei arvesta töökolmnurga põhimõttega (kraanikausi, pliidi ja külmkapi optimaalne paigutus), võib muuta toiduvalmistamise tüütuks ja ajakulukaks.

Toiduvalmistamise ajal liigud pidevalt erinevate töökohtade vahel, näiteks kraanikausi, pliidi ja külmkapi vahel. See liikumismuster on oluline, sest see tagab sujuva töövoo ja vähendab liigset ajakulu. 

Kui need kolm punkti on halvasti paigutatud, võib see tähendada, et pead korduvalt ühest kohast teise liikuma. Lisaks tähendavad kitsad liikumisteed seda, et kööki kasutavad inimesed satuvad üksteisele ette ning segavad toimetamisi. 

Kuidas vältida? Planeerimisel keskendu funktsionaalsusele. Hoia kraanikauss, pliit ja külmkapp omavahel mõistlikus kauguses, ideaalis kolmnurgas, mille igast tipust teise on maksimaalselt 1–2 meetrit. See lihtsustab liikumist ja hoiab töövoo sujuvana. 

Võta siit online-kursus Leia oma köögile täiuslik paigutus ja töövoog” -50% soodustusega. Kasuta koodi – blogi50.

2. Ebapiisav hoiuruum

Viga: sagedaseim ja suurim kaebus valesti planeeritud köökide puhul on hoiuruumi puudus. Kapid, sahtlid ja riiulid võivad jääda väikseks või ebapraktiliseks, mistõttu on köögi igapäevane kasutamine keeruline.

Ebapiisav hoiuruum toob kaasa kaose, sest köögitarvikud ja toiduained ei leia endale õiget kohta. Tihti juhtub, et olulised esemed on raskesti ligipääsetavad või neid hoitakse tööpindadel, vähendades nii vaba tööruumi. See võib muuta toiduvalmistamise ja köögikoristuse stressirohkeks.

Kuidas vältida?

  • Kasuta vertikaalset ruumi. Kui köök on väike, planeeri kõrgemad kapid, mis ulatuvad laeni. Ülemisi riiuleid saab kasutada harvemini vajaolevate esemete hoiustamiseks.
  • Kasuta nurgaruumi tõhusalt. Paigalda nurgakappidesse pööratavad riiulid või tõmmatavad mehhanismid, mis võimaldavad hõlpsat juurdepääsu ka kõige sügavamatesse nurkadesse.
  • Lisa sahtleid. Sügavad kapid võivad muutuda Bermuda kolmnurgaks, kuhu esemed pannakse ja need kaovad. Sahtlid, eriti sellised, millel on jaoturid või sektsioonid, muudavad hoiustamise korrastatuks ja mugavamaks.
  • Planeeri sahver. Kui ruum lubab, siis eraldi sahver või seinakapp võib olla ideaalne koht, kus hoiustada kuivaineid, säilituspurke ja suuremaid seadmeid.
  • Integreeri funktsionaalseid lisasid. Mõtle näiteks seinale kinnitatavatele konksudele, kuhu saab riputada potte ja panne, või magnetribadele, et paigutada nuge.
  • Konsulteeri spetsialistiga. Köögidisainer oskab hinnata ruumi eripärasid ja pakkuda loomingulisi lahendusi, mis sobivad nii esteetiliselt kui ka praktiliselt.

Läbimõeldud hoiustamislahendused aitavad hoida köögi korras ja muudavad igapäevase toimetamise meeldivamaks.

3. Vale valgustus

Viga: halb valgustus võib isegi kõige ilusama köögi muuta ebamugavaks kasutada. Liiga hämar tööpind või vale valgusallikas võib köögis toimetamist takistada.

Valgustuse planeerimisel on oluline arvestada nii valguse tugevuse, värvustemperatuuri kui ka valgusallikate paiknemisega. Sobimatu valgustus ei mõjuta ainult köögi esteetilist poolt, vaid ka selle funktsionaalsust.

Kuidas vältida? Planeeri mitu valguskihti ja vali sobivad valgusallikad.

  • Üldvalgustus. Laevalgustid tagavad ühtlase valguse kogu köögis. Selleks sobivad hästi hajusa valgusega LED-paneelid või süvistatavad kohtvalgustid. Valgusvoog võiks olla 300–500 luumenit ruutmeetri kohta, et tagada igapäevaseks liikumiseks ja koristamiseks piisav valgustus.
  • Tööpindade valgustus. LED-ribad või suunatavad kohtvalgustid, mis on paigutatud ülemiste kappide alla, valgustavad tööpindu täpselt seal, kus seda kõige rohkem vaja on. Töövalgustuse tugevus võiks olla umbes 500–1000 luumenit ruutmeetri kohta. Oluline on valida valgusallikad, mille värvsustemperatuur on vahemikus 4000–5000 K, sest neutraalne valgus toetab detailide eristamist ja vähendab silmade väsimust.
  • Aktsentvalgustus. Dekoratiivsed valgustid, näiteks rippvalgustid köögisaare kohal, lisavad ruumile iseloomu. Siin võib valgus olla veidi soojem (3000–4000 K), et luua hubasem meeleolu. Valgusvoog võib olla veidi nõrgem, näiteks 200–400 luumenit.
  • Looduslik valgus. Maksimeeri loomulikku valgust, asetades köögi tööpinnad ja söömisalad akende lähedale. Kergemad kardina- või ruloomaterjalid lasevad päevavalgusel ruumi pääseda.
  • Valgusregulaatorid. Dimmerid võimaldavad reguleerida valguse tugevust vastavalt vajadusele, olgu tegemist hommikuste tegevuste või õhtuse hubase õhkkonnaga.

4. Ebapiisav eelarve planeerimine

Viga: eelarve puudumine või liiga optimistlik hinnang võib põhjustada kulusid, mis ületavad algseid plaane ja jätab projekti lõpetamata. Tihti juhtub, et köögi renoveerimise käigus ilmneb ootamatute lisatööde vajadus, nagu vajadus uuendada elektrijuhtmestikku või teha suuremahulisi parandustöid, mis võivad eelarve lõhki ajada.

Kuidas vältida?

  • Sea realistlik eelarve. Enne projekti alustamist koosta detailne eelarve, mis hõlmab kõiki kulusid, alates tööpindadest ja kapimaterjalidest kuni paigaldus- ja transpordikuludeni.
    • Näide. Kui sinu eelarve on 10 000 eurot, planeeri suurematele elementidele, nagu kapid ja tööpinnad, vähemalt 60–70% sellest summast.
  • Jäta ruumi ootamatusteks. Lisa eelarvesse 10–15% ulatuses varu, et olla valmis ootamatusteks, nagu kallimad materjalid, viivitused ajagraafikus või lisatööd.
    • Näide. Kui eelarve on 10 000 eurot, jäta vähemalt 1000–1500 eurot reservi.
  • Tee põhjalik turu-uuring. Võrdle erinevate tarnijate pakkumisi ja küsi hinnapakkumisi. Uuri, millised tarnijad pakuvad parimat hinna ja kvaliteedi suhet.
    • Näide. Kapiuksed võivad olenevalt materjalist ja tarnijast maksta 100–300 eurot tükk, seega tasub teha teadlik valik.
  • Prioriteedid paika. Investeeri rohkem pikaajalistesse elementidesse, nagu kapid ja tööpinnad, sest need on köögi kõige intensiivsemalt kasutatavad osad. Säästa vähem tähtsate detailide, näiteks dekoratiivsete elementide, arvelt.
    • Näide: Eelistades vastupidavaid materjale, nagu näiteks kvarts tööpindadel, vähendad tulevikus hoolduskulusid.
  • Planeeri järk-järgult. Kui kogu projektile korraga eelarvet ei jätku, kaalu etapiviisilist planeerimist. Näiteks alusta suurimatest elementidest ja lisa väiksemaid detaile hiljem.

5. Ebapiisav ventilatsioon

Viga: halvasti planeeritud ventilatsioon võib jätta kööki toidulõhnad, mis püsivad ruumis pikalt, või põhjustada niiskuse kogunemist, mis omakorda võib viia hallituse ja muude niiskuskahjustuste tekkeni. Ebapiisav ventilatsioon muudab köögi ebamugavaks ja võib kahjustada ka köögimööblit ja -seadmeid.

Kuidas vältida?

  • Investeeri kvaliteetsesse õhupuhastisse. Valides õhupuhastit, jälgi selle tõhusust (õhu läbilaskevõime kuupmeetrites tunnis). Keskmise suurusega köögis peaks õhupuhasti suutma vahetada õhu välja vähemalt 8–10 korda tunnis.
    • Näide: Kui köögi maht on 30 m³, peaks õhupuhasti võimsus olema vähemalt 240–300 m³/h.
  • Vali sobiv õhupuhasti tüüp.
    • Ringlussüsteemiga õhupuhastid on sobilikud, kui ventilatsioonitoru viimine välisseinani pole võimalik. Need puhastavad õhu süsinikfiltrite abil, kuid vajavad regulaarset hooldust.
    • Väljatõmbesüsteemiga õhupuhastid viivad õhu otse väliskeskkonda ja on efektiivsemad lõhnade eemaldamisel, kuid vajavad ventilatsioonitoru.
  • Planeeri piisav ventilatsioon. Lisaks õhupuhastile veendu, et köögis oleks piisav üldventilatsioon. Kui köögis on aken, planeeri võimalus seda avada, et tagada vajadusel kiire loomulik ventilatsioon.
  • Aseta õhupuhasti õigesse kohta. Õhupuhasti tuleks paigaldada otse pliidi või küpsetuspinna kohale, hoides sellest sobivat kaugust (50–70 cm elektripliidi ja 65–75 cm gaasipliidi puhul). Õige asukoht tagab, et toidulõhnad ja -aurud juhitakse tõhusalt ära.
  • Hoolda regulaarselt. Hoidmaks ventilatsioonisüsteemi efektiivsust, puhasta filtreid ja ventilatsioonitorusid regulaarselt. Hooldamata süsteem vähendab seadme efektiivsust ja võib põhjustada õhureostust.

Kokkuvõte. Kööki planeerides mõtle, kui palju sa oled valmis sellesse investeerima, ning planeeri kindlasti piisav summa ka ootamatuteks kuludeks.
Mõtle, kuidas sina oma köögis toimetad ja liigud, ning pane töökolmnnurk õigesti paika. Lisa sobiv valgustus ja vali õige õhupuhasti.

Telli uued blogilood oma postkasti. Vajuta pildile.