Köögikujundaja selgitab

Köögijoonis ja mõõdud ehk mida teha kui ehitusmees küsib torude kohta (kiire õpetus köögi planeeringu tegemiseks)

üks-kaks-kolm ja valmis

Köögijoonis ja mõõdud ehk mida teha kui ehitusmees küsib torude kohta (kiire õpetus köögi planeeringu tegemiseks)

Mul on paar korda olnud selliseid juhtumeid, kus minu poole pöördub klient suure murega – tema ehitusmees tahab KOHE teada, kuhu tuleb teha kraanikausi äravool.

Annan Sulle täpsed juhised, kuidas kiirelt oma köögijoonis paika saada.

1. Joonista vaba käega köögijoonis

Võid kasutada ruudulist paberit või valget. Püüa teha sarnase kujuga – kui köök on ristkülik, siis olgu ka joonis ristkülik. Joonista peale ka uksed ja aknad. Mõõda kõik ära – seinad, aknad, uksed – ja märgi köögijoonisele.

2. Töökolmnurk

Esimese asjana tuleb paika panna köögitehnika: külmkapp + valamu/nõudepesumasin + pliit/ahi asukohad.

Külmkapp – mõtle, kas soovid integreeritud, mis sobitub ilusti kokku kogu köögimööbliga. Või soovid eraldiseisvat, millest osad mudelid on suurema mahutavusega. Arvesta, et kui plaanid teha eraldiseisvale külmkapile küljed ja üles kapi, siis tuleb lisada min. 50 mm õhutamisruumi mõlemale poole külmkappi.

Eraldiseisvat külmkappi nurka paigutades tuleb hoolikalt vaadata valitud mudeli tehnilisi andmeid ehk kui palju vaba ruumi vajab külmkapi uks küljele avanemiseks, et sahtlid mahuksid ilusti välja käima.

Valamu ja nõudepesumasin peavad kindlasti asuma kõrvuti. Valamu ei tohi asuda kõrge kapi kõrval. Vahe peab olema min 30 cm. Muidu on väga halb seal toimetada.

Kõrvuti tähendab samal joonel. Mitte niimoodi, et üks on ühes köögi seinas ja teine teises ehk nagu nurgas. Mõtle kuidas sa seisad valamu juures ja loputad nõusid ning asetad need siis kohe oma kõrval avatud nõudepesumasinasse.

Nõudepesumasinal oma kappi ei ole. Tema paigaldatakse teiste kappide vahele. Kui nõudepesumasin jääb otsa peal viimaseks, siis pannakse tema ühele küljele lihtsalt külgplaat, 18 mm.

Pliidi kõrvale peab  jääma mõlemale poole vaba tööpinna ruumi, vähemalt 30 cm. Parem on muidugi 60-80 cm. Mitte mingil juhul ei tohi kohe pliidi kõrval asuda kõrge kapp.

Kui ahi tõsta kõrge kapi sisse, siis tema kõrval peab olema vaba tööpinna ruumi samuti min. 30 cm,  parem 60 cm. Kuuma ahjuplaadi saab siis kohe ahjust välja võttes tööpinnale asetada.

3. Köögikapi standard mõõdud

Töötasapind on 60 cm sügav. Kui sa arvestad seina äärest ettepoole 60 cm ja tõmbad joone (maha), siis sealt algab/lõppeb tööpind. Vajadusel saab teha ka sügavamat, kuid kõige lihtsam (ja eelarveliselt soodsam) on jääda standardite juurde.

Köögi alumised kapid (mõni köögisalong nimetab neid – alumine front) on 59 cm sügavad + 1 cm ulatub tööpind eest üle serva. Kokku koos tööpinnaga on 60 cm.

Alumised kapid ei ole otse vastu seina. Nende taga on ca 3 cm tühja/vaba ruumi. Sealt on hea vajadusel vedada elektrijuhtmeid. P.S. Nõudepesumasina taga seda vaba ruumi ei ole!

Kõrged kapid on samasugused nagu alumised kapid, ainult et tööpinda neil ei ole, seega on nende sügavus 59 cm. Integreeritud külmiku kapp on 60 cm lai ja 59 cm sügav. Samade mõõtudega on ka kõrge ahjutorn kapp.

Alumise kapi laiuseks võiksid arvestada 60 cm, kuigi neid on nii kitsamaid, kui laiemaid, siis selle keskmise mõõduga ei pane sa kunagi puusse. 60 cm laiad on sahtliboksid, nõudepesumasinad, valamukapid, ahjukapid (juhul, kui paigutad ahju tööpinna alla, mitte torni sisse).

Nurgakapid on  kas 90 x 90 cm täisnurksed kapid. Nende sisse käivad keerlevad karussellid. Teine variant nurgakappe on 100 x 65 cm. Need on ainult 1 riiuliga. Süsteemi sisse ei mahu. Nurgasüsteemiga kapid on 110 x 65 cm ja neid kutsutakse ka pimenurga kappideks. Nende sisse käivad erinevad süsteemid – Le Mans, Magic Corner jt.

Sirge köögi puhul arvestad/joonistad üksteise kõrvale – 60 cm külmkapp + 60 cm nõudepesumasin + 60 cm valamukapp + 60 cm sahtlid + 60 cm ahjukapp koos pliidiga / või siis 60 cm pliidile + 60 cm sahtlid + 60 cm ahjutornkapp.

Nurgaga köögi puhul kasutad siis mõnda nurgakappidest, millest ma eespool rääkisin.

Kui soovid vahele veel erinevaid cargosüsteeme, maitseainetele, käterättidele jne. siis võiks arvestada laias laastus 20 cm iga cargokapi jaoks. Neid on ka kitsamaid, 15 cm-seid, aga kui arvestad 20 cm, siis on sul hiljem rohkem valikut.

Ülemised kapid on tavaliselt 32 – 34 cm sügavad. Kõrgused on varieeruvad, kuid parem arvestad nulli või 5-ga lõppevate numbritega. Näiteks, 60, 70, 80, 85, 90 cm jne. Laiuseks võid arvestada 60 cm, nagu alumiste puhulgi. Loomulikult saab laiemaid ja kitsamaid, aga nii jääb ilus, kui alumised ja ülemised on võrdsed.

Vahe alumiste ja ülemiste kappide vahel. See koht kuhu paigaldatakse soovi ja vajaduse korral taustasein/taustaplaat/fotoklaas jne. Kõige tavalisem on 60 cm. Näiteks, kui alumise kapi kõrgus koos tööpinnaga on 90 cm + vahe 60 cm, siis ülemised kapid algavad kõrguselt 150 cm.

Õhupuhastaja vent toru koha võiks arvestada nii, et see oleks kohe pliidi kohal. Näiteks õhupuhastaja pistiku kõrguseks võetakse põrandast ca 190 – 210 cm. Vajadusel saab vent toru kulgeda läbi kappide sinna kuhu vaja. Teadmiseks ainult, et mida rohkem pöördeid ja käänakuid vent toru teeb, seda kõvemini õhupuhastaja müristab, isegi kui tegemist on muidu vaikse mudeliga.

4. Äravool ja vee torud

Vee äravool ja sissetuleku torud peavad kõik jääma valamu kapi sisse. Nagu ka nõudepesumasina pistik.

Kui Sa oled 60 cm kaupa oma köögi paika saanud, siis näitad oma köögijoonist ehitusmehele ja ütled, kus on Sinu valamukapp ning torud lased paigaldada enam-vähem kapi keskele (siis on sul hiljem veel mänguruumi) ning võimalikult seina äärde (siis on sul rohkem mänguruumi, milliseid prügikaste saad paigaldada).

5. Köögi saare planeerimine

Kui oled oma seina-äärse köögi paika saanud, siis see vahe, mis on köögi ja saare vahel (see, kus sa toimetad) peab olema minimaalselt 100 cm ehk 1 meeter. Sellisel juhul mahuvad avanema ilusti nii seina-äärse köögi sahtlid, kui saarel asuvad sahtlid jm.

Kui aga köögis toimetab korraga 2 või enam inimest, siis peab see vahe olema 120 cm (1,2 m). Niimoodi mahuvad inimesed üksteisest vajadusel ka mööda käima.

Ka saare planeerimisel kehtivad samad reeglid – min. 30 cm valamu/pliidi kõrval vaba tööpinda ehk siis saare servani. Parem, kui jääks 60 cm. Samuti, kui paned köögisaarele nii pliidi, kui valamu, siis nende vahele tuleb jätta vaba tööpinna ruumi 60 cm.

Valamu torustiku arvestamine – alustades seina-äärsest köögist: 60 cm köök + 120 cm vaba ruumi + 60 cm saare valamukapp koos tööpinnaga. Torud tuleb lasta paigaldada valamu kapi tagumisse osasse.

Nõudepesumasin tuleks selliseljuhul paigaldada samuti köögisaarele, kohe valamu kõrvale. Ja elektrivool nõudepesumasina jaoks tuleks tuua ka valamukapi sisse.

Köögisaare sügavus on keskmiselt 90 cm. Nii valamu/pliidi taha peaks jääma veel vaba ruumi min. 30 cm aga võib ka rohkem. Kas on selleks siis alt lahtine osa, kuhu paigaldada toolid ja mõnusalt istuda. Või on selleks kinnised, toapoole avanevad kapid. Või on seal hoopis vaba ruum pliidi tagant tööpinna seest ülestõusva õhupuhastaja jaoks. See kõik on juba hilisema disaini käigus loodav.

Kokkuvõte:

  • Tee köögijoonis – joonista ja mõõda ära oma ruum
  • Planeeri töökolmnurk: külmkapp-valamu/NPM – pliit/ahi
  • Kasuta 60 x 60 cm ruudukesi planeerimaks köögikappide asukohti
  • Torud käivad valamukapi sisse
  • Köögisaare ümber peab olema piisavalt vaba (läbikäigu)ruumi.
  • Köögisaarel peab olema piisavalt vaba tööpinda

Jaga ka teistega seda artiklit,

kui tunned, et see võib kellelegi veel kasulik olla.

No Comments

Sorry, the comment form is closed at this time.